ERASMUS+ PROJEKTIST

Kirjanike muuseumid on mitteformaalsed haridusasutused, mis tegelevad oma igapäevatöös suures osas elukestva õppe printsiipidega. Oluliseks ülesandeks kirjanduspärandi aktiivses kultuurimälus hoidmisel ning atraktiivses esituses on töö õpilastega, kuid selle juures on meie oluline sihtrühm ka õpetajad, kellele kirjanike muuseumid korraldavad koolitusi ja seminare, et anda uusi innovatiivseid mõtteid kirjandusklassikute käsitlemiseks. Samuti on oluline sihtrühm seeniorid, kellele korraldatakse loenguid, seminare ning väljasõite. Ühelt poolt on see oluline, et kaasata pensionile jäänud inimesi sotsiaalselt, teiselt poolt on tegemist võimaluse loomisega kasutada oma vaba aega intellektuaalselt ja emotsionaalselt harivalt. Aina enam orienteeruvad kirjanike muuseumid ka noortele keskealistele, et pärast kooli lõpetamist inimesed ilukirjanduse ja kirjandusklassika lugemisest ei võõrduks (kui selle lugemine enam kohustuslik ei ole), vaid avastaksid enda jaoks uusi harivaid ning põnevaid aspekte nii kirjandusloost kui ka ilukirjanduse vallast. Kirjanike muuseumidel on olemas hea kompetents mitteformaalse hariduse andmisel erinevate haridusprogrammide ja teiste tegevuste kaudu õpilastele, õpetajatele ja seenioridele, vähemal määral noortele täiskasvanutele. Käesoleva projekti eesmärk on laiendada muuseumide haridustegevusi just peredele. Eesmärgiks on koostada uusi kaasavaid programme, et parandada ja intesiivistada põlvkondadevahelist suhtlust ilukirjanduse/lugemise ja lugude jutustamise kaudu.

Projekt "Lugemine põlvkondadevaheliste sidemete tugevdajana".

Uurimused väidavad, et ilukirjandus arendab inimese empaatiavõimet, kujutlusvõimet ja see on seotud tema sotsiaalse võimekuse ehk elus hakkamasaamisega. Seos mittelugemise ja asotsiaalse käitumise seos on ilmselgelt olemas. Ilukirjandus on ainulaadne selle poolest, et võimaldab inimesel lugemise käigus luua täiesti kordumatu omamaailma, elada tegelaskujude sisse viisil, mida ei paku ükski teine kunstiala.
Uurimused väidavad ka, et just kirjandusklassika lugemine aktiveerib ajus piirkondi, mida teised kunstialad ei tee (samuti mitte lihtsakoelise meelelahutuskirjanduse lugemine).
Erinevad uurimused näitavad aga ka seda, et ilukirjanduse lugemine on langustrendis, eriti laste ja noorte hulgas. Seetõttu peame vajalikuks lugemisest tulenevatele kasulikele aspektidele tähelepanu tõmmata ning leiame, et parim viis selleks on hõlmata tegevusse terve pere, sh vanavanemad, et ühtlasi tugevdada põlvkondadevahelist ühtsustunnet. See, kuidas loetud kogetakse ning kuidas kogetakse lugemise kaudu maailma, on põlvkonniti erinev. Loetu üle arutlemine aitab leida ühisosa ning paremini mõista teisi vaatenurki.

Oma projektiga tahame saavutada mitu eesmärki:
1. Saavutada laiem kõlapind sellele, kui oluline on lugeda ilukirjandust.
2. Lugemise ja lugude jutustamise kaudu tihendada sidemeid perekondade vahel. Laste ja vanemate ning eriti laste ja vanavanemate vahel, kus omavaheline suhtlemine muutub aina enam virtuaalseks/ pealiskaudseksning pered ei jaga enam omavahel "samu lugusid". Kaasaegses ühiskonnas on juba küllalt tavaline ka see, et vanavanematel ja lapselastel võib olla erinev kodune keel ja nad võivad elada erinevates riikides. Tehnoloogilised oskused ja suhtluskanalid on neil põlvkondadel samuti erinevad, mis omakorda pärsib põlvkondadevahelist lõimumist. Ühiste lugemiselamuste jagamine, loo jutustamine (storytelling) ning üksteisele valjusti ettelugemine toimib efektiivse põlvkondadevahelise sidemete tugevdajana. Kirjanikumuuseumid on sellise tegevuse arendamiseks ja promomiseks suurepärane keskkond, mis omab mitmekülgseid võimalusi erinevate tegevuste kaudu erinevates vanusegruppides ja sotsiaalsetes keskkondades viibivate inimeste kirjanduse ja lugemise juurde toomiseks.
3. Ühtlasi soovime nende tegevuste kaudu promoda ka kirjandusklassikat ja kirjanduspärandit, et tagada kultuuriline järjepidevus.

Projekti tegevuseks on töötajate uute oskuste omandamine, et seatud eesmärke täita. Tahame näha teiste kirjandusmuuseumide tööpraktikaid, kuidas nad toovad kirjandusmuuseumisse perekondi ning kuidas promoda kirjandust kui sotsiaalset toimetulekut parandavat ning perekondlikke sidemeid tugevdavat valdkonda. Samuti soovime omandada kogemusi selles, kuidas on teistes kirjandusalastes muuseumites kasutatud lugemis-ja kirjandusprojekte lõimumise vahendina, mida pakutakse vähemusrahvustele ja ka turistidele.

Projekti tulemusel valmivad uued innovaatilised haridusprogrammid; lugemise ja loo jutustamise põhised tegevused peredele; paranevad muuseumi turundamise (sihtrühmadeni jõudmise) osakused ning organisatoorne tegevus.

erasmus+ projektist

ÕPIRÄNDED